Seto sõnastik
Sõnastikust
•
Eessõna
•
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit
ede/otsast algul poodeh oĺl iks edeotsast, a noʔ ei olõn‿nännükiʔ puu`luit́sit Se Sa
ilm3 ilma munikõrd `ańti ilm`ki̬i̬tmäldäk‿kaʔ nu̬u̬s‿sooligup‿pinile ette Se; mi̬i̬ʔ ei saaʔ ilm jumalaldaʔ üle olõ kõrrõ minnäʔ, ku jummaĺ eit‿tiiäʔ Se| Vrd ilma1
inemine inemise inemist 1. inimene inemine om kuri ku kõtt om tühi, pini om kuri ku kõtt om täüś Se Kos; inemine aɫastõ, hamõh puuh? - künneĺ Se Kos; inemine raud oɫõ õiʔ Se; ega ma ei olõm‿muśtinõ inemine, ma olõ nügäne inemine Se 2. elanik
joud jovvu `joudu 1. (füüsiline) tugevus, jõud `märku mul om vi̬i̬l, a olõ õi inäp `joudu ei `võimu Se; [hobusega] saa õi jovvugat‿tetäʔ, vaja märgugat‿tetäʔ Se Kos 2. majanduslik seisukord 3. mõjuvõim
jummaĺ jumala jumalat 1. jumal mi̬i̬ʔ ei saaʔ ilm jumalaldaʔ üle olõ kõrrõ minnäʔ, ku jummaĺ eit‿tiiäʔ Se; meil linar‿rabaduʔ, linak‿kõ̭iḱ `katsa käänedüʔ, jumala jaku pääɫ suuŕ linarõuk Se Kos; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos; jumalalõ au, es mi̬i̬t‿tiiä tu̬u̬d tüllü Se L; jummaĺ hoiak‿kas seräknit olõ õi üteh, latsõt‿tuld teku uiʔ Se 2. ikoon inne lihavõõdõt nätäĺ `aigu, tu̬u̬ kutsutass urbõpäiv, siss tuvvass urbõkõisi `tarrõ ja pandass jumala ette Se Kos; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se 3. hüüatustes; kivinenud väljendites ku `sanna `mińti, sõ̭ss `üĺti: jummaĺ seḱkä sannakõnõ, ku sannast `tuĺti, `üĺti: jummaĺ avida. ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnistaʔ jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annaj‿jummaĺ. ku niideti, `üĺti: jummaĺ aṕpi, `vasta vaia üldäʔ: avitaguj‿jummaĺ Se Kos; koolipoisi arvulitseʔ, jummaĺ kup‿puŕoh oĺliʔ Se Ts; ku uḿmi `lat́si ei olõʔ, siss massa aiʔ ahnidaʔ, oh jummaĺ `võ̭õ̭rilõ habõldaʔ Se Kos; ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgi paṕi jaost Se Kos
kaap2 kaaba `kaapa kapp siss oĺli iks kirstuʔ, siss olõ õs `kaapa, no ommak‿kaabaʔ, ei olõk‿`kirsta Se Kos; milless pandass pänilä `hainu `kaapa Se Kos| Vrd kaṕp
kirst kirstu `kirstu 1. riide-, viljakirst tõõsõl pääväl lät́sim‿`mõŕsa sugulasõ `kirstu (veimevakka) `vi̬i̬mä `mõŕsalõ, kutsuti kirst vai kaśt Se; tütäŕ om põlvõkoruʔ, imäl om vaia kirst (veimevakk) ollaj‿jo `rõ̭ndu koruʔ Se Kos; siss oĺli iks kirstuʔ, siss olõ õs `kaapa, no ommak‿kaabaʔ, ei olõk‿`kirsta Se Kos 2. puusärk ku põdõ̭ŕ lü̬ü̬ ärʔ, sõ̭ss säe kirst `vaĺmist, põdõ̭ŕ lü̬ü̬ kõrraga su surmast Se; inne kirstu `sisse `laskmist `amtõdi kõ̭õ̭ pańgiga havvast vett `vällä, kavvass sa `amtat, vi̬i̬ `sisse `pańti kirst Se; havva `kaibjaʔ, `mõśkjaʔ, kirstutegijäʔ, nu̬u̬ ommak‿`ku̬u̬ĺjasulasõʔ Se; `kirstut‿tet́ti, sõ̭ss `lasta ka `pańti ja küle alap‿`pańti `hü̬ü̬vli lastuʔ ja rõivass pääle jäls‿sinnäl‿lastalõ Se; kirstu mano pandass ka paĺlokõsõ `kündlit Se
kiä kink kedä (partitiiv langeb kokku sõnaga kes) 1. kes kiä kink poolõ sõ̭ss lät́s, kiä kua poolõ lät́s Se; kelless (kellel siis) om poisal linanõ ṕuks vai hamõh, kõ̭igil ostõt Se; keɫ kui pereh oĺl, nii suuŕ oĺl põɫd Se; elläi oĺl sääne olnuʔ, kohe kellelegil‿lei, kelle (kellele) käe `sisse vai jala `sisse Se; `põlkõ kiä `põlgvaʔ Se| Vrd kes 2. mis vi̬i̬ pööräʔ kiä `tõmbasõs‿`sisse, inemise vi̬i̬ ala Se V 3. keegi angõ nok‿kiä muɫɫõ surma ru̬u̬ht Se; ei olõk‿kinga (kellegagi) sõ̭nakõist inäp kõ̭nõldaʔ Se; kas Annõ ka lät́s puśsi pääle vai lät́s kinga `autoga üteh? Se| Vrd `kiäkiʔ
kõ̭nõlam(m)a kõ̭nõldaʔ kõ̭nõlass kõ̭nõĺ ~ kõ̭nõli ~ kõ̭nõlõm(m)a kõ̭nõldaʔ kõ̭nõlõss kõ̭nõĺ rääkima, kõnelema tu̬u̬d `hirmu es olõʔ, et ei mõistan‿naadak‿kõ̭nõlamma Se; ei olõk‿kinga sõ̭nakõist inäp kõ̭nõldaʔ Se; vanarahvass kõ̭nõli, et kuuś nädälit ḱau `ku̬u̬ĺja kodo Se; olõ õin‿nännüʔ, määness tu̬u̬ kistavaŕs, a imä kõ̭nõli Se; üt́silde kõ̭nõlasõʔ, tõõsildõ `muutva arʔ Se; seoh kańdih õ̭ks kuulõ õs `mõisit kõ̭nõldavat Se; nii om vanarahvass jo kõ̭nõlnuʔ ja tu̬u̬ om `õigõ kah Se
kõŕs kõrrõ kõrt kõrs mi̬i̬ʔ ei saaʔ ilm jumalaldaʔ üle olõ kõrrõ minnäʔ Se; nip‿paĺlo [ma] `heitö, et jäi palavahe tõppõ, `hiusõ kõrt (karva) jää es pää pääle Se Pod; hõbõhhõnõ keṕp, kullanõ nupp? - rüä kõŕs Se
kõrvuline kõrvulitse kõrvulist 1. leivakõrvane `ańti latsõlõ ka piiragu pala kätte, olõ õs vaia kõrvulist ei midägiʔ Se 2. pruuttüdruk `määntse vanigõ pääh, `määntse `ehtek‿kaalah oĺli vanast kõrvulitsil, üteh poolõh `mõŕsal [neid] kat́s, tõõsõh poolõh kat́s Se Kos
ma ~ maʔ muʔ minno ~ maḱki(naʔ) mina, ma üt́s maʔ õ̭nnõ olõ jäänüʔ, kõ̭iḱ omma ärk‿kooluʔ Se; timä nii suuŕ ei olõk‿ku maʔ, om madalap minno Se; nakaśs mi̬i̬śs mukkal‿larmitsama: ti̬i̬t‿tu̬u̬ tõtõst Se La
mataĺ madala madalat madal, mittekõrge, püstsuunas lühike, vähe ülespoole ulatuv timä nii suuŕ ei olõk‿ku maʔ, om madalap minno (minust lühem) Se; pähitse ala `pańti tsaḱim, muido oĺl pähine mataĺ Se Kos
muśtinõ muśtidsõ muśtist 1. ammune, endine 2. vana(aegne) mis ma vana muśtinõ inemine, ma mõista õi eesti `väŕki kõ̭nõldaʔ Se; ega ma ei olõm‿muśtinõ inemine, ma olõ nügäne inemine Se
mäŕk märgu `märku ~ ḿark ḿargo `ḿarko ~ mäŕk mäŕgi `mäŕki 1. arusaamine, tarkus, taip ega aśa man pidi olõma uma ḿark Se; `märku mul om vi̬i̬l, a olõ õi inäp `joudu ei `võimu Se; [latikaid] `kuivama piät kaʔ `ḿarko pite Se; anna no iks tõsõlõ ka `ḿarku, sak‿ka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt Se Kos; `leibä olõ õi mäŕk tetäʔ, a mäŕ k om `leibä `hoitaʔ Se Kos; `oṕkõ, `oṕkõ latsõkõsõʔ, egas‿sis `märku sälägak‿ kanna aiʔ Se Kos 2. märguanne
nõvv nõvvu `nõvvu nõuanne; nõusolek tu̬u̬l ei olõr‿raha juvvaʔ, tu̬u̬ and tu̬u̬d `nõvvu Se
oĺg oɫõ `oɫgõ õlg vanast `ańti nu̬u̬s‿soḱidu oɫõʔ lehmile Se; `tõrdohe tet́ti taarilõ olist siɫd, kel olõ õs `oĺgi, tu̬u̬ tõi jalk‿kadajaossaʔ Se; `aeti olõk‿kot́i `sisse Se; rihhuga [ma] kohrudi `oĺgi pääle, sis jäl `naati sõkkama Se; ku olõ õs hainadsõ olõʔ `väega, oĺl hüä rüǵä, sõ̭ss tet́ti üt́sildek‿`kuukõsõʔ Se Kos; vanast, ku käśsigap‿`peśti, sõ̭ss hukka as `olgõ, maśsinaga `soḱva olõʔ arʔ Se Kos; mi̬i̬ʔ ei saaʔ ilm jumalaldaʔ üle olõ kõrrõ minnäʔ, ku jummaĺ eit‿tiiäʔ Se; hopõń helähhüt́ `t́suutkõsõ ni [ma] niɫvõstu `oĺgi päält `maahha Se Kos; õgast `ü̬ü̬sest `pańti lehmile nu̬u̬p‿piḱä oɫõ ette Se Kos
Täienda sõnaraamatut
